17. teema, Euroopa Napoleoni sõdade ajal

1799. aasta riigipöörde tagajärjel sai võimule Napoleon Bonaparte, tema kätte koondus nüüd võim. 1802. aastal määrati ta eluaegseks konsuliks ja 1804. aastal sai ta keisriks.

Napoleon hakkas läbiviima ümberkorraldusi. Esimene suurem muutus oli "Tsiviilkoodeksi" vastuvõtmine.

See nägi ette, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, eraomand on puutumatu ja kirik on lahutatud riigist.

Koalitsioonisõdades Prantsusmaa kätte läinud Saksa riigi aladel moodustati 16 Saksa väikeriigist koosnev Reini Liit, mille eestkostjaks ehk protektoriks oli Napoleon.

Reini Liidu loomise tagajärjel lakkas olemast muistne Püha Rooma keisririik.

Koalitsioonisõjad aga jätkusid, kõigis koalitsioonides osales Inglismaa, kes kartis, et revolutsiooni mõju võiks tuua kaasa ka kuningriigi kukutamise Inglismaal.
1805. aastal tuli aga Napolenol võtta vastu kaotus Inglismaa ja Hispaania merelaevastiku vastu lahingus, mis kandis nime Trafalgar.

Selleks, et allutada Inglismaad, sulges Napoleon 1806. aastal Inglismaa laevadele kõik sadamad mandri Euroopas. See oli tugev hoop Inglismaa majandusele. Selline kaubavahetuse mitte toimumine Inglismaa ja Prantsusmaa ning Prantsusmaa poolel olevate riikide ja Inglismaa vahel mõjus rängalt kõigile, ka Prantsusmaa majandusele.

Sõjategevus Napoleoni vastu aga jätkus, 1807. aastal sai siin aga Venemaa Prantsumaalt lüüa ning pidi sõlmima rahu, nn Tilsiti rahu.
Sellega määrati kindlaks kahe riigi huvisfäärid
a) Prantsusmaa sai tegutsemisvabaduse Lääne-Euroopas
b) Venemaa sai tegutsemisvabaduse Ida-Euroopas

Kui vaadelda muutusi, mis toimusid Saksamaal Prantsuse revolutsiooni mõjul, siis võib välja tuua, et siin:

a) kaotati pärisorjus
b) aadlike eesõigused kaotati
c) kasvas sakslaste rahvuslik eneseteadvus, kasvas soov saada oma ühtne Saksa riik.